Lennukoolitusel osalemine, lendamise harrastamine või pilooditöö annavad mitmeid positiivseid mõjusid aju arengule ja kognitiivsetele oskustele. Järgnevalt vaatamegi kümmet näidet, mis lendama õppimise ja lendamisega üldisemalt seotud ning mille arendamine ka teistes eluvaldkondades positiivset mõju avaldab:
- Ruumiline mõtlemine: Lennundus nõuab arusaamist kolmemõõtmelisest ruumist ja õhuruumi ning õhuruumiklasside ruumilistest suhetest. Piloodid peavad pidevalt hindama oma asukohta ja asendit maapinna, teiste õhusõidukite ja navigatsioonivahendite suhtes. See tugevdab nö. ruumilist intelligentsust ja parandab aju võimet tõlgendada ja manipuleerida ruumilist teavet.
- Otsustusvõime: Lennundus hõlmab kiirete ja oluliste otsuste tegemist, sageli kõrge stressitasemega olukordades. Lennutreening ja -koolitus aitavad arendada vajaminevaid otsustusoskusi, mis võivad olla väärtuslikud ka väga erinevates teistes eluvaldkondades.
- Probleemide lahendamise võimekus: Piloodid peavad olema osavad probleemide tuvastamisel ja nende lahendamisel, eriti ootamatute väljakutsete korral õhus. Selle treenimine suurendab inimese võimet mõelda kriitiliselt ja leida loomingulisi lahendusi keerukatele probleemidele.
- Multi-tasking: Piloteerimine nõuab mitme ülesande korraga täitmist. Piloodil on lennuülesannet täites samaaegselt palju erinevaid tegevusi hallata, näiteks navigatsioon, raadioside lennujuhiga, õhusõiduki süsteemide jälgimine ning piloteerimine. Taolise “mitmikülesande” treenimine parandab inimese võimet lahendada mitut ülesannet korraga ning muidugi ka üldist kognitiivset paindlikkust.
- Teadlikkus olukorrast: Ümbritseva keskkonna jälgimine ja parasjagu käesoleva olukorra mõistmine on lennunduses oluline. Lennutreening aitab inimestel säilitada olukorra teadlikkust, mida saab rakendada ka teistes eluvaldkondades, näiteks autojuhtimises või hädaolukordades.
- Stressi juhtimine: Lennukoolitus hõlmab sageli kokkupuudet kõrgema stressitasemega olukordadega ja vajadust jääda rahulikuks ja keskendunuks. Stressi efektiivne juhtimine avaldab positiivset mõju üldisele vaimsele tervisele ja kognitiivsele funktsioneerimisele.
- Mälu ja õppimine: Lendamise õppimisprotsess hõlmab suure hulga teabe meelde jätmist, alates õhusõiduki süsteemidest kuni navigatsiooniprotseduurideni. Seda harjutades paraneb mälu ja teabe säilitamise võime.
- Eesmärkide seadmine ja distsipliin: Lennukoolitusel osalemine eeldab eesmärkide seadmist, plaanide koostamist ja struktureeritud koolitusprogrammi järgimist. See suurendab distsipliini ja aja juhtimise oskusi.
- Enesekindlus ja enesehinnang: Lennutreeningu eduka läbimise tulemus ja selle tagajärjel piloodilitsentsi väljateenimine tõstab enesekindlust ja enesehinnangut, kuna tegemist on ikkagi väga märkimisväärse saavutusega.
- Suhtlemisoskus: Tõhus suhtlemine on lennunduses oluline, nii lennujuhtidega kui ka meeskonnaliikmete ja reisijatega. Lennukoolituses paranevad suhtlemisoskus, suhtlemise selgus, lakoonilisus ja võime edastada teavet täpselt.
Oluline on märkida, et eelnevalt väljatoodud punktide mõju võib inimeseti erineda ja kõik ei pruugi lennutreeningu kaudu kogeda sama kognitiivset arengut. Kuid üldisemalt võttes on lennukoolituse kasud siiski märkimisväärsed aju arengu seisukohalt. Lisaks kaasneb positiivsete mõjudega aju arengule ju konkreetsete lennundusalaste teadmiste ja oskuste omandamine.
Hoia oma aju ergas ja tule meile õppima! Vaata koolituskursusi siit!
